Kesk-Aasia 2008 › Issyk-Kol, suitsuheeringas, Barskooni taga jms (Kõrgõzstan)

Issyk-Kol, suitsuheeringas, Barskooni taga jms (Kõrgõzstan)

Issyk-Koli ja"rve ymbruses pidavat olema Kirgiisia parimad aprikoosid. Teea"a"rsetes kylades palju myyjaid ja pilti vaadates ajab suu vett jooksma kyll. Aga tegelikult on need veel veits toored. ;) Olen paar korda ostnud ja tendents on ikka see, et vara veel (veits hapud). A"mbrita"ie hind 350 somi (100 krooni), et teagi, kas see on turistihind v6i mitte. Pealinnas Bishkekis turul 25 somi kilo, kuigi pa"ritolu teadmata.

Kuna hambaarst soovitas mul minna ymber Issyk-Koli l6unast, pidavat olema rohkem huvitavaid kohti, siis ma keerasingi otsa ymbes ja la"ksin tagasi Karakoli ja l6unasse.

Karakoli la"histel selline koht nagu Jeti-O"ghu"s, kus punased kaljud pidavat olema suur vaatamisva"a"rsus. Ka"isin ka a"ra, kuid ytleme ausalt, et eriti mind see koht ei liigutanud. Seal m"gede juures samas kohe kyla ja paar lagunevat sanatooriumi ka. Selles m6ttes kuulus koht, et siin puhanud Juri Gagarin ja teised suured nimed. :) Kes siin kandis on ja aega napib, siis selle koha asemel soovitaksin minna hoopis Barskooni taha ma"gedesse, millest veidi hiljem.


Siin veel yks fragment teea"a"rsest surnuaiast. See babushka kuju on lahe…


Barskoonist l6unasse la"heb ka tee ma"gedesse. 17 km pa"rast tuleb Gagarini kuju ja va"ike kosk ma"gedes (pildil Vodopad), kuid ma soovitan s6ita edasi, mingi 60km Barskoonist on Soek’i kuru (LP-s Suck Pass), see tee on ysna maaliline (ja"rgnevad pildid). Kum-Tor on Kanada-Kirgiisi riigi yhisettev6te kullakaevandamises, mis pidavat andma ligi 18% kogu Kirgiisi ekspordist? Kullakaevanduse t6ttu on see tee ka heas korras, kuigi kruusakas. Yks kuru on pa"ris hull, 31 serpentiiniga.

Veider Kamaziga monument, arvatavasti teehituse auks (ma"gedes keeruline ehitada). Ta"helepanuva"a"rsed on monumendilt varastatud rattad (teiselt poolt tagant ka la"inud).

Siin siis Gagarini monument ja taustal vasakul ma"gedes kosk. Arvatavasti Gagarin ka"in siin kandis jalutamas, kui sanatooriumis puhkas.

Siin on vana tee Soeki kurule. Uus tee la"heb kuskilt Kum-Tori poolt ringi (6 km ennem Soeki kuru po"o"rab vasakule). Va"ga lahedad kruusama"ed olid seal, teist moodi kui ymbruses.

Siin aga Soeki kuru (alias Suck Pass) 4022 meetri k6rgusel. Va"ike vana tee, erilist liiklust pole. Sellisel k6rgusel v6tab treenimatul juba kergesti hingeldama, kui veidi pingutad. Motikaga s6ita pole siiski probleem. Siit ma edasi ei s6itnud, siin kaugemate teedega segadus, et mitmed kaardil ma"rgitud teed on reaalselt suletud (NL-i ajal leiti raha nende hooldamiseks aga praegu enam mitte). Siit s6itsin tuldud teed tagasi, Barskooni.


Tagasi Issyk-Koli l6unakyljel. Keegi on oma eesli posti kylge unustanud…

Paar lagunevat koloss-sanatooriumi ja"i ka silma mitmete tegutsevate, kuid samuti maha ka"inud turbaza’da vahel…

Kara-Talaa la"heduses Yssyk-Koli a"a"res on kohalik “surnumeri” Shor-Kol, ehk siis va"ike soolane ja"rv. Asub ta ainult paarsada meetrit Yssyk-Kolist eemal aga soolasisaldus pidi olema 40 korda suurem. 50 somi eest sai ja"rve a"a"rde suplema minna. Kuna mul endal oli kand alles akaatsiaokkast veidi kesine, siis ma ujuma igaks juhuks ei la"inud. Maitsesin veits vett ja oli t6esti va"ga soolane. Nagu pildilt na"ha, m6ned hulbivad pinnal. Huvitav, et erilisi soolarante pole kaldal na"ha, nagu ylisoolaste veekogude puhul tavaks on. Vesi oli enamva"hem selge ja ymbrus puhas.

Siin na"ha siis see koht Issyk-Koli a"a"res, kus soolaja"rv asub (pildilt vaadates ja"a"b soolaja"rv seljataha, 100 meetri kaugusele). Jurtades on so"o"gikohad ja o"o"bida saab vajadusel ka.

Kokk Asel (t6lkes Mesi) tegi yhes nendest jurdadest head lagmani (100 som). Lahe ta"di oli, arvas, et v6iks Eestisse Kirgiisi so"o"gikoha teha. :)

Lagman ise siin. See on kohalik Kirgiisi toit (ymbruskonna maades ka saada mingil ma"a"ral), loomaliha, paprika, sibul, porgand ja nuudlid kokku hautatud. Muide, nuudlid tehakse ka ko"o"gis ka"sitsi, seepa"rast on nad yldjuhul ebakorrapa"rased (ja"medus pole stabiilne). Yldiselt va"ga hea asi mu meelest, olen seda mitmel pool so"o"nud (kohati vedelam, rohkem paksu supi moodi). Muidugi yks p6hjus, miks so"o"gid siin head on, on see, et kasutatakse va"rskeid komponente, mitte kylmutatud poolfabrikaate.


Nyyd juba otsapidi Issyk-Koli la"a"netipus, Balykchys. P6ikasin korra sisse, et a"kki on siin sadam. Huvitaval kombel Issyk-Koli idapoolses osas teede a"a"res kala yldse myygil na"ha polnud. Balykchys seis parem, tee a"a"res palju myyjaid. P6hiliselt myygil suitsutatud heeringad (40-50 somi) ja forell (kilone 300 somi). Pildil keskel oleva poisi ka"est ostsin yhe heeringa prooviks. Parempoolne rullnoks yritas mind meelitada 6lut jooma—homme s6idad edasi. Pildilt ei paista aga tal oli raskusi nelja liitrise 6llepudeli ka"es hoidmisega. :)

Kala + va"rske nan osutus fantastiliselt heaks (veidi nagu meil myydava suitsutatud sardiini mekiga aga pehmem). Pildil tundub kala kuidagi kiitsakas (oli paar tundi soojas kyljekastis) aga tegelikult m6nusalt rasvane ja va"rske, mitte kuiv. Ma pole 100% kindel, et see on heeringas ja et heeringas Issyk-Kolis elab aga tundub nii. Kuigi Issyk-Kol on ma"gija"rv 1600 meetri peal (kohati yle 600 meetri sygav), siis sealne vesi tundus natikene soolane mulle. Kuskil teatmeteostes on kindlasti rohkem infot selle kohta.

V6tsin suuna l6unasse Torugarti poole.

Mingi suva kylamotiiv tee peal.

Taksod Kochkoris.

Doloni kuru (3038m). Valgusallikas teeb ja"lle (ha"id) trikke… Va"ike tshikk vagunelamu ees myyb kum6ssi. Kum6ssist polegi juttu teinud, see on selline kergelt alkohoolne gaseeritud hapupiimajook, mida kohalikud jubedalt armastavad. Yks (eelmise peatyki) mesinik mulle ka valas topsita"ie aga ei ole eriti suupa"rane. Sel on kerge lehmasita mekk ka juures, kuna jurtades kus seda vaaritavad tehakse tuld paljudel juhtudel kuivatatud lehmasitast (ma"gedes pumaterjali pole igal pool). Ega ta nii halb ka pole kui see Tandem oli Kasahstanis aga pigem ei joo. Ega need suured vanad plastikkanistrid, milles seda hoitakse, ei a"rata ka usaldust. ;)

Veel yks kaader samast kuru pealt. Hobuses6pradel tasub Kirgiisiasse tulla, kuna siin on hobused igal pool. Kyll karjakaupa lahtiselt ma"gedes, kyll karjuste omasid. Kylades on hobuseid rohkem kui autosid. Igal pool saab va"ikese tasu eest s6ita, kui tahad. Lisaks saab teha ma"gedes hobuse seljas pikki v6i lyhikesi matku… Eesleid on ka mingil ma"a"ral. :)

Tolmutaja Narynis. Yks asi mis mulle veits na"rvidekle ka"ib on t"anavate puhastamine suru6huga, ehk tolmutamine. P6him6teliselt siis puhuvad tolmu yhest kohast teise (ja sa"ilitavad niimoodi pikaks ajaks to"o"koha). President v6i keegi taas valvsalt ja"lgib…

Eks pildistada saab ikka rohkem siis, kui mingi huvitam koht. Siin aga just igavam koht, orus, mitmekymnekildised sirged l6igud taas, ehk siis tee Torugarti poole. Konkreetne asfaldil6ik on olnud mingi tagavaralennuva"li v6i asi, muidu oleks kitsas.

Parandada vist ei 6nnestunud?


* * *


Uurisin siin, et palju hobune ka maksab. Pidavat maksma 35000-50000 somi. See on ikka pa"ris k6rge hind, eriti arvestades, et siin neid palju on. Sama kirgiis ra"a"kis, et talle venelased meeldivad—ehitasid infrastruktuuri, koolid, 6petasid kala pyydma jms.

Hea on, kui saab inimestega veits suhelda (vene keel). See annab reisimisele teise tunde. See on vist enam-va"hem esimene kord ka, kui vene keel on osutunud kasulikuks. :)

Miilitsaga pole 6nneks eriti kokkupuuteid olnud. Kohalikud muidugi ra"a"givad, et korruptsioon on rammus. Samas ykspa"ev yhes va"ikeses asulas s6itsin juhulikult 50 alas 57-ga ja miilits v6ttis kinni (m66tis kiirust). Esmalt surus ka"tt, siis tegi kurja na"gu ning 6nneks sellega asi ka piirdus—ja"rgmisel korral lubas t6sisemalt nuhelda… :)


TÄHELEPANU! Siinset infot ei maksa võtta 100-protsendilise tõena. Tegu on minu arvamuste ja tõlgendustega, mis võivad põhineda kolmandate inimeste väidetel ja kontrollimata faktidel. Aeg-ajalt (loe "suhteliselt tihti") saan ma millestki valesti aru ka, või tegelen lihtsalt soovmõtlemisega ja võin seda väärarusaama siin edasi levitada kui fakti. Pane see endale kõrvataha ja palun mitte seda materjali kasutada referaatide ja muude sääraste asjade koostamisel -- selleks on olemas teatmeteosed.