Asukoht: Maroko, Rabat
Koordinaadid: 34.01896, -6.81785
Teekond: 6878 km
Kraadiklaas: 14°C

Hamam ehk nahk maha

Fes’is õnnestus öösel pärast pikka ootamist ära proovida ka kohalik saun - hamam (Türgi saun?). Oodata oli vaja sellepärast, et ennem kasutasid seda naised ja kui nemad said valmis, siis said alles mehed sisse. Alguses läks ikka päris hulluks rüseluseks, et kes ennem sisse saab. See hamam lasi välismaalasi ka sisse, kuuldavasti mõned ei pidavat laskma. Peale minu oli veel üks Saksa mees, ülejäänud kohalikud.
Ega ma tegelikult ei teadnudki, mida täpselt sealt oodata (aga pesta oli vaja). Pilet maksis vist 5D, ning sees tuli residentide pealt vaatama hakata, mida täpselt tegema peab. Esimene nüanss oli kohe see, et aluspüksid tuli jalga jätta. :) Saksa mees vehkis 50-dinaarisega, et tema tahab massaaži. Mingi tont võttis (suure raha peale) kohe initsiatiivi üle, kamandas teda ja mind (saksa raha eest vist saame siis mõlemad) pesuriimi (hakkas giidiks). Ruume oli kolm pluss siis riietehoid. Kõik vanaaegne kivist värk. Viimane ruum oli leiliruum, terve suur kivist tuba oli miskit pidi kuumaks köetud, kerist polnud. Seal siis põrand mehi täis, vedelesid seal ja higistasid. Kes istus kes oli pikali. Viskasime koos saksa mehega ka pikali, mõlemal paras irve näol, et ei saagi nagu täpselt aru, mis toimub. Kuigi seal oleks võinud korralikuks higistamiseks veel kuumem olla, siis ikka sai higi lõpuks lahti. Arvestades kõledat ilma oli seal hea soe. Keegi kuskil jagas (näiliselt kolmesaja aasta vanuseid) kummiämbreid, haarasin ühe sellise ja tahtsin vett võtta kui üks kohalik krabas must kinni, et selle ämbriga ei tohi võtta. On üks kindel (samasugune) ämber, millega ammutatakse ja siis valatakse ümber. Ei tea kas mingi rituaal või midagi. Sain siis vee ämbrisse kui juba olid mingid jorsid minu koha põrandal hõivanud (saun oli täis, mingi 50-60 inimesi vast, võib-olla ka rohkem). Seal ma ringi nihelesin, otsides endale kohta kui see “giid” mind viipas, et massaaži aeg. Mõtlesin, et ei hakka sakslase raha eest massaaži võtma ja raputasin pead, ma ainult pesen. Ookei. Siis tuli mingi vunts, kelle see giid oli nagu omakorda vist palganud, viis mu pesuruumi ja kamandas põrandale pikali, painutas natuke mu käsi ja jalgu siia sinna (massaaž?) ning hakkas nuustik-kindaga hõõruma (ilma seebita). Hõõrus peaaegu igalt poolt (irv), päris mitu nahka hõõrus maha ja mu ihu oli ikka päris saastunud – pole ju sauna teinud mõnda aega. Näo ka hõõrus üle ja see oli tegelikult väga hea, sest pärast oli näol selline värske tunne, vana nahk maha hõõrutud. Mõtlesin siis et las hõõrub mind sakslase raha eest, 50-se eest peaks saama küll kaks meest puhtaks. :)
Päris huvitav oli vaadata, kuidas kohalikud siis kümblesid. Püksid jalas olid ikka jube pidur, ega sealt seest keegi eriti ei pingutanud. Natuke pritsiti püksikummi vahelt vett püksi aga see vist oli ka kõik. Ühesõnaga prioriteetide järjekord on kuidagi teine siin (kui mul). Aga siin loomulikult tuleb jälgida kombeid, seega jäin vist ka, vaatamata nahakoorimisele, natuke pesemata. :D Lahkumisel loomulikult oli “giid” ka platsis ja arvas, et eksklusiivse massaaži ja pesu eest võiks ikka maksta ka (sakslane lahkus veidi varem). Ausalt öeldes pole ma siiamaani kindel, kas ma sain massaaži või mitte, seega ei hakand temaga jamama ja andsin talle pesijaga kahepeale 50D, kuigi nad oleks kumbki olnud nõus ka 15-ga (polnud parajat raha).
Aga nüüd siis enam-vähem teab, kuis see süsteem toimib. Päris huvitav oleks teada, mis naistega toimub. Ja ärge siis unustage kuivi alukaid kaasa võtmast, millega pärast tagasi tulla. ;)

Tasub teada! Berberist parklavaht teadis pajatada, et kohalikud kutsuvat turismigruppi lambakarjaks ja giidi (seda valvavaks) koeraks. :)


Paar pilti Mekenes’ist.

Tüüpiline turukäik mediinas.

Mööö! :)

Mekenes – Rabat (mitte kiirtee), oliivipuude põld. Marokolased, nagu ka hispaanlased tunduvad olema suured oliivisõbrad. Toidupoes on neid spetsiaalses letis müügil nii kinniselt kui lahtiselt, igat värvi ja igat pidi valmistatult.