08.02.2006
Asukoht: Mauritaania, Chinguetti
Koordinaadid: 20.46206, -12.36559
Teekond: 11867 km
Kraadiklaas: 19°C

Chinguetti

Olen siin Atar’i ümbruses veidi tempot maha võtnud ja rohkem väiksemate radade peal liikunud. Atar’ist Chinguetti’sse läheb viimased paar aastat ka otsetee, mida mööda peaks kahe tunniga kohale jõudma, samas vana tee (õigem oleks öelda track) Passe d’Amogjar’i kaudu on palju kihvtim, kuid viimane järsk ja kivine mäkketõus nõuab 4x4 masinat ja koos tee ääres lõõgastumisega võiks päevakese varuda. Loomulikult kulub õigete rajaotste leidmiseks ka aega, sest teeviitu pole olemas.

Taas aeg väike turistieine võtta, taustaks peaaegu “klassikaline Aafrika maastik”, mida ma ei oodanud leida siit Mauritaaniast. Kõht saab lihtsat kraami – sardiinid õlis (Marokost), igavesti säiliv null-koma-viiene piim (Marokost, väga hea maitsega igavesti säiliva kohta), kohalik käsitööleib ja tundmatu päritoluga tomat (800 raha kilo). Muide, kuskil taustal puude vahel on ka mõned kaamelid. :)

Oih! Ma pole küll maoekspert aga kättesaadavale kirjandusele tuginedes võib see olla eefa, ehk "sageliesinev, tige, paljude surmajuhtumite põhjustaja". Igal juhul peakuju vaadates jääb mulje, et tegu pole rahuliku “puumaoga”. :) Dok, ehk su raamatutes on täpsemat infot (40-50 cm pikk, karedad soomused)?

Tee kulgeb üsna pikalt selles kanjonis, ennem kui üles platoole tõuseb. Päeva jooksul ei pruugi näha ühtki autot, või-olla ehk vaid paari kohalikku jalameest…

Siin käsil juba järgmine piste, Zerga mäeaheliku juurest Chinguetti’sse. Õigemini siis ühe (olematu) küla eidekesed on turisti nähes jooksnud kiiresti oma hurtsikusse ja sealt väljunud suveniirikandamtega. Tundub, et Mauritaanias pole eriti mingisugust suurt suveniiritööstust, sest nö. suveniirid tunduvad peamiselt olema naabermaadest pärit või siis on vanemad kasutatud asjad, mis iseenesest on natuke huvitavam, kui mingi lame kiire masstoodang (a la Maroko), kuigi ikkagi valdavalt igav kraam. Aga võib-olla lõuna pool on olukord teine.

Chinguetti—kohalikud sinistes “linades” kõrbeelanikud jõge ületamas. Vett hetkel pole aga oaas ümberingi (palmid) annab mõista, et vahel ikka on. Chinguettis oli mingi imelik udu, arvatavasti segunenud liivatolmuga (fotograafilised vahendid on seda nähtust veidike võimendanud ka). ;)

Koos Hullu Hispaania Jalgratturiga suveniiripoekeses “lõõgastumas”. Tüüp näeb välja (ja räägib) kui ehe mereröövel. Ja sõidab vist rattaga sama kiiresti kui mina autoga, sest olen teda kohanud nii Nouadhibou’s, Atar’is kui ka siin, Chinguetti’s. Ta olevat sõitnud jalgrattaga ka Atlase mägedes Marokos, seal kus ma külma, udu ja lörtsi kurtsin. Ja sooviks jõuda Lõuna-Aafrikasse… :)

Chinguetti on väike linnake liivaluidete keskel, alla 1 ruutkilomeetri, pigem nagu küla. Siinne liivasegune vanalinn on kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja ja peaks olema Mauritaania üks enim külastatavaid kohti aga mingit erilist melu ega ilu ei ole, ehk siis rahulik koht. Vanalinn üsna prügine ja lagunenud värk, lastud käest ära… Aga muidu päev-kaks veeta täitsa sobib…

Ööbin esimest korda kämpingus (Auberge Abweir, 1000 UM)—väike koht aga 3 kämpingut ja mitu hotelli.

* * *

Mõtlen tõsiselt, et peaks kaardiga GPS-i autole aretama – nende väikeste radade peal navigeerimine on üsna segane teema ja siis saaks nagu veidi julgemalt ja väiksema vaevaga marsruutidega eksperimenteerida ka. Sülearvutis on mul olemas üks venelaste müsteerium – Aafrika topograafiline armeekaart 70-nendatest (500K, venelased kaardistasid terve planeedi), mis üllatavalt täpne, kuigi pole peal uuemaid teid. Samas sülekat on sõidu ajal väga ebamugav kasutada ja ei taha ka, et selline asi nähtaval on (mitmel põhjusel). Seega võib-olla tuleks teha selline asi, et kuskilt (Dakar? Eesti?) sebida välja üks pädevam PocketPC pihuarvuti, mis suhtleks Bluetooth’i abil mu autole installitud GPS-loggeriga ning ma laeks selle vene topo kaardi ja vastava softi sinna. Tavaliste GPS’ide baaskaart pole eriti abiks, seega oleks vaja sellist (robustset) lahendust, kuhu saab ise kasulikumaid kaarte laadida.