Asukoht: Ghana, Tema ja Ho vahel
Koordinaadid: 6.09144, 0.08600
Kraadiklaas: 35°C

Accra ja ennem

12.04.2006


Cape Coast – Kokrobite – Accra

Cape Coast on väidetavalt üks Ghana turismimagneteid, põhiliselt taas vana suure koloniaalkindluse pärast. Pealinnale lähedal ka, seega turistidel hea sealt kiirele ekskursioonile tulla. Samas mu meelest on mitte kaugel asuv Elmina natuke huvitavam koht, kaasa arvatud kindlus. Cape Coast’i kindlus oli arhitektuuriliselt suhteliselt nutune, meenutas pigem suurt mõisa. Asja päästsid hea vaade kindlusest rannale ja suhteliselt informatiivne muuseum. Sissepääs oli taas 70000 C (7 USD + 5000 pildistamine). Piletit vabatahtlikult ei antud, kuigi küsimise peale kirjutati kviitung siiski välja. Ei taha sellist raha kõrvale panemist toetada, seega tuleb hakata rohkem pileteid nõudma makstud raha eest, sest summad päris suured. Vastasel korral tõstetakse tulevikus sissepääsu hinda veelgi, kuna raha muuseumile nagu ei kogune (see 70000 C ongi viimase aasta hinnatõus, reisijuhtides on märgitud piletihinnaks mõistlikum 20000 C)...

Vaade kindlusest rannale. Ei tea kas oli pühapäev või muidu oli palju inimesi vees hullamas. Enamikul olid riided seljas, mõnel isegi seljakott ka. Kuigi pildilt võib jääda mulje, et tegu on mingisuguse koordineeritud üritusega, siis tegelikult mitte.
Muide, sital käiakse samas kindluse nurga taga – ülevalt on protseduuri üle hea vaade ja ega keegi (vist) eriti pahaks ei pane, sest tegevus on poolavalik. ;) Siit on võimalik asjasse ka rohkem süveneda, et kuidas see käega pühkimine käib, sest ega paberit paljudel juhtudel käepärast pole, kuigi Ghana on selles suhtes “kristlikum” maa kui eelmised, mis tähendab, et paber on siiski tuntud. :)

Küll need linnud tagasi ka tulevad – kui mitte selleks, siis ehk järgmiseks hooajaks ikka. ;) On siin sellised huvitavad valge kaelusega “rongad”...

Teel Accra poole põikasin ka Kokrobite rannale, kuna seda on kirjanduses kiidetud. Samas, see tundub juba olema Accra äärelinn, seega asutus on üsna tihe võrreldes näiteks Busua rannaga. Väike jalutuskäik rannal lõppes sellega, et mulle jooksis järele üks valge mees, kes hoiatas, et ma ei läheks oma kotiga kaugemale (only naked), kuna siin lõppevat seaduse võim ja just eile röövitud ta sõpradelt siin digikaamera. Bradt Ghana reisijuht hoiatab ka, et siin rannal on vargus sage. Või siiski röövimine? Mis iganes, mina sõitsin Accra poole minema, kuigi olin ennem mõlgutanud mõtteid siin ööbida…

Pealinn Accra oli üks higine ja busy koht. Jube palju autosid ja üks pidev ummik. Käisin rahvusmuuseumis (45000 C), üsna huvitav ja informatiivne väljapanek, kuigi presentatsioon oli kohati kehv (puuduvad või sassi läinud sildid) aga arvatavasti Aafrika muuseumid näiteks Soome Arktikumi (kirjutati see ikka nii või?) tasemele ei üritagi küündida, kuna inimesed on siin vähem nõudlikud. ;)

Taustal on päris huvitav loosung turismi, (enneaegse) surma ja kondoomi omavaheliselt seosest. :)

Siin veel üks Accra vaade – kohalik Nõukogude Liidu mõjutustega Vabaduse Väljak.

Accras leidsin üllatuslikult ühe väikese poe, kus oli väga hea valik (arvatavasti parem kui Eestis) Garmin’i GPS-seadmeid. Siin koordinaadid – kes teab, millal või kellel vaja läheb: N5°33,31548’ W0°12,53364’

Šoppasin veel “mõnuga” ka apteegis ja ostsin 440000 C eest (krt, peaaegu pool miljonit!) karbi Lariam’i, ehk siis malaariavastaseid tablette (8 tükki, kaheks kuuks). Nagu juba tavaks on asi siin 2 korda kallim kui Eestis, ehk siis ca 650 krooni. Malis uurisin, seal oli isegi 750-ne krooni ligi. Ei tea kas ma olen ainuke, kes kujutas ette, et Aafrika, kus elatustase on väga madal (ja malaaria elunormiks), on sellised asjad odavamad kui meil? Täitsa uskumatu tegelikult, kuidas globaalsed suurkorporatsioonid niigi vaeseid inimesi nöörivad… Aga Aafrikas on asi vist nii rehkendatud, et Lariam’i jõuab osta vaid välismaalane – kohalik lihtsalt sureb malaariasse ära ja probleem lahendatud…

Ma olen siin Aafrikas nendes üksikutes suuremates toidupoodides ringi vaadanud ja kohalikku toodangut praktiliselt pole olemas – väga minimaalselt. Üldse on siin mu meelest ettevõtluse arendamiseks soodne pinnas, kuna on palju tühje kohti, samas probleemiks arvatavasti saab olema inimeste ostujõud. Isegi Ghanas pole näiteks olemas kvaliteetseid “värvilisi” postkaarte, mida turistid saaksid osta. Midagi on, kuid annaks teha palju paremaid, mis omakorda genereeriks paju parema läbimüügi. Üldse näen palju kasutamata võimalusi erinevates valdkondades…

Rääkides veel kohalikust tootest, siis Ghanas on siiski vähemalt kaks väga head asja – šokolaad ja vaniljejäätis.

* * *

Tegelikult on see veider reis, nagu unenägu. Kohati nagu ise ka ei usu, et ma tõesti olen Aafrikas, sõidan siin üksi ringi ja see mu ümber ongi reaalsus. Kohati viirastuvad mulle Eesti ja meie kandi maastikud – mõni ongi väga sarnane, teisel juhul pead silmi kissitama ja siis nagu oleks Karjalas. Väga imelik…